Friday, 5 September 2008

miks ma elan?

issand? sa ju näed? miks sa oled teinud minust tshuvashhi ema, kes istub üksi suure eesti suguvõsa keskel 1. septembril ja küsib endalt küsimust- kallis elo, kas see on normaalne, et sa oled siin - kui kõik suguvõsad 35 tk. per nase pildistavad, mis jaksavad? mina olin üksi. üksikema. ma pildistasin ka ja jäädvustasin kirke esimest koolipäeva ja seda kuidas ta tuima rahuga laulis väljalülitatud mikriga ja sudis selle pöidlaga sisse. kuidas ta hängis koosoleku tundidesse ja sealt ära, kuidas ta teisel koolipäeval ise liikles ja ise jõudis kuhu vaja. ma ei ole emana miski hitt. ma olen ema, kes nutab enne oma esimest otseetrit kusagil peldikus ja kardab, et ta teeb foorumi pildikeelt. ma olen ema, kes laulukarusselli lõpus lahmab higi voolates robesid alla tõsta. ma tegin saatepäeva järel elu rekordi ja tõstsin alla meeletu hulga valgust. kiiresti. sest ma pole ju ilus naine, ma olen tugev. pekki, ma tahaks olla midagi lahedamat, kui see ema, kes täna hommikul käis kirke koolis koolivägivallast loengut pidamas. aga pidi. seal oli lapsi, kellele tuli rääkida, et on lõpp kuum, kui sa ei löö nõrgemaid. nii ma seisin kui kihnu naine. pärast nutsin kui kihnu naine ja lugesin teadet et järgmise palga saan oktoobris. vastik on see puhkustesüsteem. mis mõttes, nagunii ma ju ei puhka. miks ma elan? et armastada, mida ma teen. need ööd multikaga, mida ma teen laulukarussellile - ja nende eest ei maksta - on mu südame armastusega tätinud. ma elan, et armastada. koshmaar

2 comments:

Anu said...

mis toimub? miks ei maksta palka? kas mingi jama seoses majanduse madalseisuga? et peaksid nagu puhkusel olema, aga tootad...kle, ara lase niimoodi liiga teha endale...mul tuleb tuttav ette, kui eestis olles sain sageli viimase palga septembris ja jargmine tuli alles aprillis, nii et vahepealne aeg tuli kuidagi ara elada, aga see oli ka selleparast, et ma armastasin oma tood ja ykspaev see armastus lihtsalt p6letas mind labi. aga eks ma olengi selline kergelt p6lev tyyp...

marje said...

me elame selleks, et nutta, kulla elo...:) tead ju küll