Tuesday 1 September 2009

4 kõrgus

Kunagi oli teos mingist tütarlapsest, kes ületas oma elus neli takistust, temast sai NSVL kangelane ja ta hukkus. esimene takistus oli vist matemaatika 4 - seda takistust ma vist ei ületanudki. oma vähekirjeldatud suve ületasin ma kergelt- gasellikult. ma tegin asju, mis sundisid mind vaatama endale kui marquezi matroonile. prouale, kes niskamäe vanaperenaiselikult koristab aidad,niidab väljad, kraabib sahvrid, harib põllu. ma olin maal ja magasin öösel napp 4 tundi, sest nii kiire oli. kapilt vaja värv võtta, kibu ümber vits punuda, süstematiseerida ajaloo poolt kirstu talletatud püksid. ma püüdsin küll täpsustada, kas minu pere on võtnud otsuse luua pükste muuseum - 70 paari, kostüümide oma 42, kasukad - 16, lasteriided - loendamatu kogus alates 1938 aastastvõi hoopis keraamikast kannud - 37 tk., vaagnad - üle 30ne, ei mäletaarvu, piimanõud 8 tk.samas on võimalus alustada ka erineva köögitehnika näitusega - mahlapressist pooliku puskarimasinani oli kõik olemas. hakklihamasinaid - 3 tk. gaseeritud vee masinaid 1 tk 12 varupadruniga. isa alustatud, agaigavesti lõpetamata kapi värvi mahavõtmine võttis 32 tundi. agama olinvägaõnnelik,nagu oskari ja hillariga nidas või nõiakülas. natuke on lähemale hiilinud ka töid, meeleolukas algus muhumaal absoluutselt võrratu mari viigi juures ( kes usuks, et inimestel võib iidoleid tekkida ka 34 aastaselt), mille tulemusel on mu käekotis valmis meisterdamisnuga. kui mulle oleks kolis puutööd õpetatud, siis oleks televisioon kõvasti võitnud. seevastu on ta vaeseke nüüd kaotanud ja andnud mulle kadumises kaasa 2 saatejuhti, kes teevad head ajakirjandussaadet kahekõne. mulle meeldivad päriselt-saated. ja ma olin rõõmuga nõus olema niskamäe vanaperenaiseks ühele saatejuhile, kelle viimane ülikond pärineb iseenda pulmast 10 aasta eest ja teisele, kes on brüsselli parketti augud kulutanud. kuid oma elu 4 kõrguse ületasin ma siiski täna - vana lennufoobikuna pressisin ma end kadi asemel testima helikopterit, võtsin kaasa kaamera ja oma suureks üllatuseks lugesin meieisa palvet õhkutõusvas taburetis. uks võeti eest, et ma saaks testida ja kui ma algul rippusin tagasihoidlikult, siis ühel hetkel olin ma nagu karlsson viljapõllu kohal, helikopter seljakotina rihmadega seljas ja ma ise vabalangemiseelses olekus kopteri äärel. süda läikis, aga ma ei julgenud öelda. ma kartsin kõrgust. nüüd ei karda ma enam midagi, kui siis kirke järgmist etteütlust - kus luketaja kirjutata on kirjutatud. 4 kõrgus ületatud, lahinguni ei jõudnudki.

No comments: