10 minutit lühem tee tunneli lõppu

ehk siis - üks otseeter sai jälle tehtud. laulukarussell sai läbi. kuigi hommik algas bändi hilinemisega ja kadunud asjade ja inimestega, siis ma suutsin mingi hetk teha ühe õige otsuse. vahel aitab ühest ka, aga õige peab olema. ma otsustasin mitte ärrituda. kui sa pead tunnis 800 pildivahetust tegema võib see olla oluline päästerõngas, et sa need õigesti teed. no okei, me sõitsime ak-le sisse ja ma karjusin korra zhüriiruumi, kus istusid väärikad tõnu kaljuste ja eri klas - et kaduge alla, me peame ruttu tegema. see oli siiski suht napp kisa. palju rohkem kisasime me õhtul nokus, kus oli väga tore. ei - isegi mitte sellepärast, et meie lemmikkitarrist ka tuli, vaid me naersime kõigi oma ebaõnnestumiste ja õnnestumiste üle. aga seda tunnet, et nii - nüüd on tehtud ja saab puhata küll pole. 6 tundi tunneli otseetrit ootab 25ndal ees ja kui vastab tõele, et iga otseetri tund lühendab rezhissööri eluiga 10 minutit, siis saab aastalõpuks ikka jälle mitu tundi mustale mullale lähemale.