kulinaarset 2009

kui lüüa elus kokku mu õnnestunud ja ebaõnnestunud aastavehtused, siis see raudselt oli üks plussipoole võitjaid. kui kulinaaria maha arvata. kas teie arust ütleb ka laulusalm, et saan peaks kirikust koju jõudma, sest - kodus ootvad verivorstid ootab jõulupuu. st. teenistus oli tsirka tund, kiireim talu asus poole tunni tee kaugusel. kui sa paned vorstid ahju ja lähed 45 mnutiks surnuaiale, siis ei tohiks nendega midagi juhtuda. väljaarvatud võimalus, et neist saavad krõbedad verivorstid. aga neist sai laulusalmiga mitte ühiduv süsi. nii me võtsime aastat vastu. kirke ja oskar, kes olid minu laiale zhestile - ma ostan kõike, mis te tahate - vastasid - makarone ja viinereid ja mina oma sütt närides. ainus soodus oli sünagoogist ostetud granaatõuna vein ja täielik rahu. ja see kaalus üle enamus elus olnud pidudest. vb. oli aasta 2008 minu jaoks liiga ameerika raudteid täis. see üles ja alla - mõnus retk douglasega hiiumaal ja purustavad klipid 24 veebruaril ja imelik nädal raadioamatööridega ning indrekuga see 11 000 aasta tunnetamine, see kõik oli üks plussi ring. laulukarussell ja jõulutunnel jäi sinna laanetulekahju kanti, kus saba põleb. värske ekspress oli reedetud kokkulepe emotsionaalsest televisioonist. rahva pidu - nojah, aeg on elu alati muuta. mõtleks vaid, sellise aasta järel, kus peab ütlema nagu eesti sportlane, et ma ka ei tea, vorm on tipus, aga võite ei tulnud - selle aasta järel - tundub, et ägedamad aastad on ees. rõõmuga. sest aasta 2009 saabus igat väärikalt, gurmeekrahhid maha arvates. 1 jaanuaril sõime tädi liivi juures ahjuliha ja siis lesisime jäle kodus. nagu ütles kirke - osad emad on, et süüa teha, osad, et oleks lõbus. ma soovin aastalt 2009 suurt armastust. ükskõik millist. vaatan "nipernaadi" filmi ja nendin, et iga armastus jääb tehtusse sisse. eriti päris armastus. küll seal on see suur. ajaloos hiljem on seda raske mõista, aga mis siis - selle abil tehti ju õite hea film. järsku see minu oma ees. see hea film