Tuesday 24 November 2009

sulesadu tondi kohal

praktiline meel minus käskis avada sulgedesse pakitud anneli kingituse rõdul. praktikast poeesiani on lühikene samm. suled võtsid päeval kella 1se tuule alla. ja nad tantsisid. tantsisid lõpu poole ühte pikka lugu, et sul on üks valu, millest saab lugu ja see lugu muutub ja küpseb ja selle külge tulevad inimesed ja lõpuks on neid inimesi selline hulk, et sõit ei jää enam seisma, vaid hakkab vormuma. muutub näitlejaks, valguseks, pildiks. ja siis sa tuled öösel kell 3 koju ja see hetk, mille pärast sa seda filmi tegema hakkasid saab tehtud. ja sa ei mäleta enam seda valu. natuke tahaks teda tagasi, aga enam ei saa. ta on läinud. ta on nagu mingi muinasjutu dzhinn pudelisse aetud. seisab mingite failidena kusagil kõvakettal. tantsis minema nagu sulg.
korteris võtted ei ole logistiliselt mugavad. ühest küljest peab inimestel olema hea meeleolu, teisest küljest ei taha see neil kaduda, kui peaks andma näitlejale ja ajale vaikust. ühest küljest on meeskonnatunne hea, teisest küljest on nii kitsas, et sa tunned end soovimas, et meeskond oleks väiksem. ühest küljest jumaldad sa aknast sisselangevat valgust ja teisest küljest jälestad noorte valgusjumalate küljes tuppa tulevat pori. ühest küljest tead, et viimane stseen tuleb filmida öösel kell 2, sest siis on näitleja kõige abitum, väsinud mängimast, näimast, lihtsalt on. teisest küljest tunned kaasa annelile ja jaanisele, kes võitlevad miski vürfliga, kelle akna all podiseb generaator. ühest küljest rõõmustad sinu kodus valminud suurepärase cateringu üle, teisest küljest tahaks ise sama palju kiita saada, kui annemari söögi eest. aga vähemalt annemari pani hillari kinokunstis miskit võluvat nägema - toitlustamist. kahepeale olid nad eesti parim toitlustustiim ja keskmiselt läks iga inimene 5 kg paksemaks. kõik lapsed nutsid platsilt minnes, mõlema õhtu lõpus ma käratasin korra, mis oli nõme. igal päeval oli 1 kaader, mis oli parem kui ma arvasin ja igas päevas oli vähemalt 1 hetk, kui ma ikka üldse ei osanud näitlejat aidata. nagu juudi elu, plusside ja miinustega. või vastupidi. tuuled pöörduvad ootamatult, siis oled lihtsalt sulg ja lendad kaasa.

No comments: