kuidas minust sai maire aunaste

selle ammu läinud aasta lõpus - jäi kokkuvõtmata, mis head ja vead. ja kohe annab tunda, kui midagi on tegemata. tume tusk ründas mind ja koputas ustele ja akendele. nutsin hullemini kui maire aunaste ja nähtavasti ka sama põhjuseta. aga ma ei mäletanud enam, kas ma olen midagi hästi ja andekalt teinud. aastal 2009 sai televisioonis tehtud lisaks tomile ja annile, koolitantsu, viljandi näitlejate saadet, valimisteöö klippe, mis olid toredad ja öösel ennast keskerakonnapidu, mis oli moraalne ja tehniline tulekahju, leida rammoga oli lahe hängida, jõulutunnel oli okidoki ja mis siis veel... vat juba kuu aega hiljem ei mäletagi, aga peab olema asju ja õppetunde, mis ei ununeks.
näiteks - ära võta kunagi ühtegi asja, kus "uss sees on", et mida keegi on tegema hakanud, aga kas pole saanud või tahtnud teha. ja ma ei mõtelnud selle peale, kui ma lolli pea ja saatuse sunnil jah ütlesin - ning nüüd näen igal öösel unes, kuidas pimedas keldriurus suruvad muumitrollid kõige tähtsama muumitrolli kätt ja kõnnivad edasi.
ja ma tegin ju ära ka oma filmi, mis nüüd lamab montaazhilaual ja ootab kokku õmblemist.
tuleb vist tusk tõrjuda. ärge kunagi unstage teha kokkuvõtteid. kõik asjad, mis jäävad lahtiseks - eriti eraelus - ajavad ikkagi nutma.