elu manuaal ehk kolm meest ja üks naine

kui ma Narvas nägin hotelli vannitoa seinal duzhi kasutamise manuaali, tundus mulle, et kõik mu unistused on täitunud. mind on alati heidutanud kraanitootjate vandenõu, mis sunnib neid inimeste segadusse ajamiseks leiutama erimeetodeid vee kätte saamiseks. vehi käega kraani all, vajuta täpile seinal, kääna kangi, sosista "voola vesi" või püüa tabada põrandal asuvat salanuppu. ja nüüd - manuaal - värviline! see oli ka meie kahepäevase reisi ainus üllatav asi. ja see hämmastas mind veel eriti. ma keeldun tunnistamast, et tegemist võib olla ealise iseärausega, millele lapsesuu Siim tähelepanu juhtis, kui ma oma seenekorjamise kirega kiitlesin. et tea, kas see seenehullus tuleb teatud eas.... aga mis on täiesti kindel, et selles eas, kus mina olen ei löö mind jalust Kohtla-Järve täiesti ontlik, tõsi küll russitsistlik Greta söögituba. ja kindlasti mitte kaevandusmuuseumi raudtee, millel ma olen erinevatel põhjustel 4 korda sõitnud. või kaevandusasulaid, kus elavad ainult kummitused. ja kindlasti mitte öine Narva. ma talusin isegi stoilise rahuga meie pika tööpäeva lõpetanud bowlingumatshi, kus mina võistlesin kategoorias - püüan tabada mõne kurika ja 3 meest võitlesid erinevatel meetoditel esikoha pärast. ristos lõi lõkkele 1/8 hussaari verd ja peale pitsikest martinit lammutas ta hoogsalt, siimu kõigutas võimult ilmselgelt võimetus keerata pilku mängima saabunud supermodellidelt ja janarile tõi lõpuks edu elurõõmus stabiilsus. võttekohad ja sündmused said pöörased, nalja sai palju ja peab ütlema, et elu kasutamise manuaalis olgu esimene lause - ära looda midagi - ja on tore. aga manuaalidest pole paraku kasu, sest vähemalt duzhi oma läbi studeerinud ronisin ma kappi ja suutsin õpetuse järgi vett väljutada ainult ühest madalast kraanist.