mees minu elus

jah, ma usun, et seda tunnistust on ammu oodatud. seda tõde, et kes see mees on. küll on telemajas minu laste sünni puhul õnne soovitud erinevatele isadele. küll on räägitud vahel nii pööraseid kuulujutte, et ma olen isegi ootamatult mõelnud, et kui tõesti see mees oleks SEE MEES. aga ei. on üks. üks ja ainus. ja teda ei iseloomusta ükski element, mis mind on alati kütkestanud. tas ei ole kirge, ta ei jumalda pilti, ta ei taipa valgusest tuhkagi, ta ei ole kiindunud oma töösse, ta viriseb vahet pidamata ja sööb sardelle. jah, selle minu südame punase sametvaiba tagant astub välja roheliste kottpükstega rapla mees - magnus suitso. lisaks minu armastusele on tal veel üks needus, ta suudab kaameraid lõhkuda rohkem kui terve eesti televisiooni av osakond kokku. kord olime me kusagil rakvere taga raudteejaamas, kus kaamera pelgalt magnuse käe liigutusest hakkas andma kõiki erroreid ning ainus mehaaniline nipp, mis ma suutsin välja mõelda oli - kuivatada kaamerat fööniga. aga mida iganes ka magnuse heaks ei teeks. see armastus kasvas pikkadel teedel, mis me tegime saatega pühapäevitaja. magnus rääkis siis kuidas ta oma poja uue mobiili ära pesi ja hommikul kell 8 kohalikku poodi sisse murdis, või kuidas ta sattus ühes väikelinnas nii kingapoodi, et ühel pool riiuleid oli ta naine ja teisel pool armuke. ja kuidas ta raplast saaremaale trenaazhtoru viis, mis muutus autokatusel nii hiiglasuureks vileks, et vanainimesed rattalt teele kukkusid ja loomad karjamaalt metsa pagesid. kui tal just peret polnud, siis arendas ta tormilist interneti-elu, aga tema naiivse südame ehmatuseks, olid kõik need naised, kes end ilusaks valetasid päris elus nii koledad, et magnus mitmeks tunniks kõnevõime kaotas. magnus armastab süüa ja laiselda, kord sattusime me nõia juurde, kes talle laastudelt ennustas, et kui ta natukene püüaks ja nii ludri poleks jõuaks ta elus kaugele. ja ma pean ütlema, ma oleks sama ennustanud. kuid neil kordadel, kui magnus on maal mu õunapuud ilusaks lõiganud - olen ma näinud leegitsevat südant. see mees, kes ei saanud koolis käia üheski anatoomiatunnis, sest kuuldes sõna veri, skalpell või operatsioon - ta minestab - oleks pidanud aednikuks saama. selle puuduse pärast olen ma saanud tema asemel filmida kõõluseoperatsiooni, sest magnus seisis koridoris käed kõrvadel ja silmad kinni. aga ta on ehe nagu elu. ja et teleajaloos ei jääks tema kohale tühja laiku, sest töödega - ma kardan ta sinna ei murra, siis ma panin ta siia kirja. oma südamesse.