Friday, 16 September 2011

teisel pool vikerkaart

ma pole kogenud oma elus surmasid, mis nii lihtsalt ja kergelt viiks sind tegema seda, mida sa tunned, et pead tegema. üks mees läks teisele poole vikerkaart. ma olin kord ta kõrval - ja kuulsin igale oma vaidlusele vastu rahumeelset - jah, kallis, sul on õigus - aga - ja siis tegi ta alati oma moodi. mis siis, et olud ei võimaldanud. ikkagi. sest kirg põletas sees. ja peale surma see mitte ei kustunud, vaid läks edasi. nagu olümpiatuli. saalitäis noori ja vanemaid said selle tulega kokku. mina istusin inimestega, keda ma kõige rohkem armastan ja austan, pärast sattusin kumusse kunsti filmima ja õhtul tegin kilest lahti oma elu muutnud filmi seitsmes pitser. tundsin, et on aeg. nagu tegelane mu oma lastefilmist - nöbinina. kui on halb, pole süüdi see koht ja need inimesed, kellega ma ei sobi. ma lihtsalt sobin mujale. ja andsin oma sees andeks neile, kes reedavad, kes laimavad ja kes on arad. neil on teine maailm. ja minul on enda oma. aitäh, jüri, et veel sealt teiselt poolt andsid mulle õppetunni - tee alati oma moodi. ma olen teinud ja teen, sest siis ma tean, et lõpp on kuradi ilus - nagu sul oli. näeme.

No comments: