tormpuudlane

... nii olevat sisistanud mu üks vanavanaisa teise vanavanaisa venna peale, kui see kartuli asemel herned maha pani, kivikestega tuleviku riia maanteed tähistas ja ausa kirikuskäigu asemel hiigelsuure oreli koju vedas. peale seda, kui ma olen liiklussaate võtetel rabanud jalust ladina-ameerika elanikkonna oma temperamendiga, põletanud maha autod, rebinud sahaga tükkideks teised liikurid ja lasknud räppa lennata oma helehallile jopele - igast ilmakaarest, siis - ma tean kellest ma olen pärit. argentiina mees chema kohtus oma tshiillasest sõbraga ja ütles, et kas tead, ma sain kokku ühe naisega, kes on täiesti hull. ja tshiillane ütles, et ma tean seda naist. päev hiljem me kohtusime ja henton ütles ohkega, ma teadsin, et see oled sina.täiesti tavaline - sina. ma noogutasin vapralt ja lubasin, mina olen ju eestlane. henton raputas pead. risto käskis mul sugupuud uurida. ja barcelona restoran lubas mulle ja miquelile, et viibime rahvusköögis. mul on elus veritasu, kirearm ja eesti elu. pluss - tohutu sujet uue teose jaoks - tormpuudlane /romaan sai alguse/. see on üks hull, armas, murdumatu inimtüüp. vaatad peale - tohlakas, aga hingelt ... äh, uurige välja..