Sunday, 29 April 2012

la strada

sellest hetkest alates, kui ma tädi Anneli sünnipäeval Võsul jooksin haamer käes teatevõistlusel ja surusin katki õhupalli, mille jaoks ei tohtinud kasutada käsi, küll aga minu uut tuttavat aednik Jaani, siis sellest hetkest alates on mu rada kulgenud sellise hooga, et tuleb nentida - iga päev tahab käes maagiliseks keerata ja iga hommik toob ärkamisest rõõmu. kui ma ka hommikut alustan kombekalt montaazhis ning viin vahepeal joostes muusikakooli tshello, siis edasi võib see vabalt veereda teed jooma ohvitseride majja ning vaatama natukest Titanicut kinno ning sündsat lahkumist sünnipäevapeolt õigel kella ajal, mis ometi saab takistatud kontvõõrana tantsima sattudes endise riigikoguliikme juubelile, mille lõpus viskad jalast kingad ja sünnipäevalpsega riili vihud. ja millegi pärast viskad silda, nii et järgmised päevad oled kõver. või laseb teatrist jalga see tädi, kes näitlejatele lavale lilli viib ja nii istud sa terve teise vaatuse, süli täis tänulike vaatajate kimpe, sest keegi peab need ju lavale viima. või muutub Helsinki selleks üheks päevaks kui sa sinna satud su unelmate Barcelonaks ja sa jood valget veini nagu oleks suvi. ja kui ka suvi ei ole, siis muudad selle reaalsuseks vedades kohviku punutud toolid randa ja mitte hoolides tuulest, kes capuccino kuhja kohvilt ära tahab viia. hetke pärast pistad pea künka tagant välja jägala joal, kus sulle otsajõllitab tuletõrjuja, kes on just pidurdanud tohutu kulutulekahju samal põllul. ja selle kõige käigus teed kõvasti tööd, aga kuna sa seda nii armastad, siis on seegi üks suur rõõm ja pidev sisemine pidu oma sõpradega. kui kahju, et me halbadel aegadel ei suuda meenutada, et neile järgnevad täpselt sama suured head. see sunniks neid raskeid aegu kohe nautima, sest see teekond heade juurde - on puhas joie de vivre.

No comments: